Uurimuse vormistamine
kõneviis ja vorm olgu ühtne kogu uurimuse ulatuses;
kasutada tuleb oskuskeelt, väljakujunenud terminoloogiat;
vältida võõrsõnadega liialdamist, samuti tõlkevääratusi;
vältida tuleb kõnekeelt, slängi või mõttetuid stampväljendeid.
Olevikku ja minevikku ei tohi kasutada segiläbi.
12
7. REFEREERIMINE JA TSITEERIMINE
Refereerimine tähendab teise autori teksti, seisukohtade oma sõnadega ning konspekteerivas
vormis esitamist. Refereeringut võib kommenteerida või pakkuda välja omapoolseid seisukohti.
Peab olema selge, kus on refereeritav osa, kus uurimuse koostaja seisukohad. Ulatuslik
refereering nõuab autori nime märkimist ja lõpeb kasutatud kirjandusele viitamisega (autor,
aasta, lehekülje number).
Sobivaks määratluseks võib pidada sotsioloog Robert Mertoni käsitlust, kes määratles
gruppi kui kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, samas
annaabi.ee 
