p.8 + 3 = deetsim 10 p.8 + 4 = undeetsim 11 p.8 + 5 = duodeetsim 12 p.8 + 6 = tertsdeetsim 13 p.8 + 7 = kvartdeetsim 14 p.8 + 8 = kvintdeetsim Enharmoonilised intervallid on erineva astmelise suurusega kuid sama toonilise suurusega. Helide kõlalise sobivuse järgi jaotuvad intervallid: 1) täielikud konsonantsid kõik puhtad intervallid 2) osalised konsonantsid v.3, s.3, v.6, s.6 3) dissonantsid v.2, s.2, v.7, s.7 + kõik suurendatud/vähendatud intervallid Intervallide konsoneerivus sõltub kokkulangevate ülemhelide arvust ja nende lähedusest põhihelile. Diatoonilised intervallid moodustuvad laadi loomulikelt astmetelt. Altereeritud intervallid tekivad laadi diatooniliste astmete altereerimise tulemusena. Intervalli helide ümberasetust teineteise suhtes nimetatakse intervalli pöördeks. Lihtintervall koos oma pöördega jääb alati oktavi raamesse, väikesed intervallid pöörduvad alati
Kui helidel on palju tegevaid ülemhelisid, siis konsoneeriv kvaliteet väheneb. konsoneeriv diaad muutub järjest dissoneerivaks, kui teda transponeerida sagedusskaalal allapoole, nii nagu siinustoonidegi puhul. Näiteks suur terts a1 ümbruses kõlab päris konsoneerivalt, kuid mängituna C läheduses kõlab ta enamikul instrumentidel dissoneerivalt. Seos Konsoneerivuse ja sageduste suhte vahel on täiesti sõltuv harmoonilise spektri olemasolust helidel. Konsoneerivus on ilmselt väga suhteline nähtus. Ergutav on mõista, etdissoneerivuse/Konsoneerivuse mõiste muusikateoorias oleks hoopis teistsugune, kui meie muusikainstrumendid ei teeks harmoonilise spektriga helisid. Sammuti peab tähele panema, et konsoneerivus on kvaliteet, mida saab järk-järgult muuta ta vastandiks, dissoneerivuseks. Seega võib üks diaad olla konsoneeritavam kui teine. See ei tähenda, et diaade ei saaks klassifitseerida. Konsoneerivuse jadissoneerivuse järgi, nagu
annaabi.ee 
