Keeruliste helide valjustaju
Selliseid
intervalli nimetatakse loomulikeks ehk puhasteks. Mida väiksemad on täisarvud suhtes, seda
suurem on ühiste osahelide arv. Tuiklemine tekib diaadides, mille helid moodustavad
peaaegu, kuid mitte täiesti puhta intervalli, sest sel juhul kõlavad korraga ainult mõne hertsi
erinevate sageduste osahelid.
Konsonantse aste diaadides kahe kompleksheli vahel, millest kummalgi on oma
harmooniline spekter, sõltub seega peamiselt sageduste suhtest. Kõige konsoneerivam
võimalik diaad on oktav. Siin on ülemise heli kõik osahelid samad kui alumisel helil.
Kinnitame seda, arvutades osahelide sagedused juhul, kui diaadi helide põhitooni sagedused
oleksid 100 ja 200 Hz.
Alumine heli:100, 200, 300, 400, 500, 600, 700, 800, ...Hz
ülemine heli: 200, 400, 600, 800, ...Hz
Teine kõrge konsoneerivam diaad on kvint, mille ageduste suhe on 2:3