Keeruliste helide valjustaju
Nagu teada, sisaldavad naturaalsed helid alati lisaks põhitoonile kõrgemaid harmoonilisi
sagedusi. Kõige lihtsam seletus konsonantsi tajumisele on ongi seotud selle ülemtoonide rea
komponentide sageduste omavahelise suhtega. Nimelt on leitud, et
konsonantsisaavutamiseks peaks mõlema muusikalise heli spektris leiduma võimalikult palju
neid komponente, mille sagedused ühtivad. Selle määratlise järgi oleks ideaalseks
konsoneeritavaks intervalliks oktaav, kuna põhitoonide sagedused suhtuvad siin nagu 2:1,
järelikult langevad omavahel täpselt kokku ka kõik kõrgemad harmoonilised( loomulikult on
ka priim ehk unisoon sageduste suhe 1:1). Tõepoolest oktaavil on intervaliide hulgas
eriline koht. Teiste muusikaliste intervallide puhul on ülemtoonide kokkulangevus osaline.
Järelikult ei ole konsonantsi ja dissonantsi määr absoluutne, see tähendab ei saa mingite
annaabi.ee 
