(), (), (), (), (), () , , , , , , , , , . . (rõhulised) (rõhuta) - .(muutub hääldus) ( ) ( ) 4 - Vene algupärane A on madal keskvokaal, esineb rõhulises asendis ning seda hääldakse tugevalt ja selgelt.Vene a-d rõhueelses silbis,sõna algul ja lõpul hääldatakse nõrgalt ja lühidalt: , .Kolmandaks,vene a rõhulises silbis konsonasntide ja järel redutseerub,taandub e suunas: ,. - e ja hääldamine peaaegu ühtib: eesti, , eksam - ,eha, . i - Üldiselt on i ja hääldamine peaaegu sarnane: lipp - , piima- .Tuleb silmas pidada,et ,, ja järel vene redutseeesub,taandub õ suunas:, , . õ - Vene on kõrge keskvokaal,hääldamiselt lähedane i-le. ä, ö, ü ja nende vastsed vene keeles.
молоко ( малакỏ) собака ( сабảка) 4 а - а Vene algupärane A on madal keskvokaal, esineb rõhulises asendis ning seda hääldakse tugevalt ja selgelt.Vene a-d rõhueelses silbis,sõna algul ja lõpul hääldatakse nõrgalt ja lühidalt: трава, лампа.Kolmandaks,vene a rõhulises silbis konsonasntide ч ja щ järel redutseerub,taandub e suunas: час,щавель. е - э e ja э hääldamine peaaegu ühtib: eesti, эти, eksam - экзамен ,eha, эхо. i -и Üldiselt on i ja и hääldamine peaaegu sarnane: lipp - липа , piima- пили .Tuleb silmas pidada,et ж,ш, ja ц järel vene и redutseeesub,taandub õ suunas:жизнь, машина, живу. õ - ы
annaabi.ee 
