Keeruliste helide valjustaju
kõla ühtemoodi kõigis oktavites. Kuulates näiteks klaveril tertsi do-mi suures oktavis, kõlab
see akord märgatavalt dissonantsena. Liikudes allapoole, muutub kõla üsna veel enam
dissonantseks. Kuid esimeses oktavis on seda akordi üsna meeldiv kuulata. Milles on asi?
Mõnevõrra tõid asjasse selgust Hollandi püshhoakustikute R. Plompi ja W.Levelti katsed,
milles autorid uurisid konsonantsi-dissonantsi siinuselise signaaliga. Mitmed varasemadki
uurimused on näidanud, et konsonantsuse määr sõltub oluliselt helikõrgusest. See viiski
uurijad mõttele, et määravaks võib olla kriitiline riba. Katse tulemused kinnitasid hüpoteesi.
Kõrgemates oktaavides muutub asi veel paremaks - seda kuuleme,sõrmitsedes edasi klaveri
klahve. Kuidas saadakse arv, mis näitab konsonantsi määra? Plomp ja Levelt antisid
katseisikutele kuulata kahest siinustoonist koosnevat kompleksheli ja muutsid katseseeria
käigus siinustoonide sageduste omavahelist erinevust
annaabi.ee 
