Keeruliste helide valjustaju
järelikult langevad omavahel täpselt kokku ka kõik kõrgemad harmoonilised( loomulikult on
ka priim ehk unisoon sageduste suhe 1:1). Tõepoolest oktaavil on intervaliide hulgas
eriline koht. Teiste muusikaliste intervallide puhul on ülemtoonide kokkulangevus osaline.
Järelikult ei ole konsonantsi ja dissonantsi määr absoluutne, see tähendab ei saa mingite
suvaliselt valitud helide kooskõla liigitada ajaprotsendiliselt kas konsonantiks või
dissonantsiks. Üleminek konsonantsilt dissonantsile on sujuv. Üldjuhul loetakse muusikas
konsoneerivateks neid intervalle, mida moodustavate helide põhisagedused suhtuvad
omavahel kui täisarvud n ja m. Mida väiksemad on arvud m ja n, seda parem. Nii on nn
perfektsed konsonantsid priim, oktav, kvint ja kvart. Sisuliselt tähendab see, et põhitooni f1
ülemtoon järjekorranumbriga m on sagedusega , mis langeb kokku põhitooni f2 ülemtooni
annaabi.ee 
