Keeruliste helide valjustaju
Keerukakujuga heli(kompleksheli) valjus formuleerub kriitilise
ribade abil. Näiteks kui teha katse sagedusel 1080 Hz, lisades kord.korralt 1% võrra
madalama siinustoone, lõpeb kuuldeläve alanemine niipea, kui oleme jõudnud 920 Hz
justkui mingi mõõt saks täis. Selögub et siingi kehtib seaduspärasus kusagil on piir, millest
alates täiendava helienergia lisamine enam kuuldava kompleksheli valjust ei tõsta.
Need mõisted, mida kõige enam kasutatakse muusikas. Konsonantsiks loetakse muusikalist
intervalli, või kooskõla, mille helid omavahel harmoneeruvad, kõlavad meeldivalt.
Dissoneerivad helid, vastupidi kõlavad rahutult, vähem meeldivalt, tonaalses muusikas
nõuavad lahendust, konsonantsi. Niisugune on muusika teoreetiline nähtus. Kuid sellel
suuresti puht emotsionaalsel hinnangul( meeldiv- ebameeldiv), mis on sajandite jooksul
märgatavalt muutunud, peab tõenäoliselt olema ka mingi inimese tajul põhinev alus.