Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused. Nad on puhtad, suured, väikesed, vähendatud, suurendatud. p.8 + 2 = noon 9 p.8 + 3 = deetsim 10 p.8 + 4 = undeetsim 11 p.8 + 5 = duodeetsim 12 p.8 + 6 = tertsdeetsim 13 p.8 + 7 = kvartdeetsim 14 p.8 + 8 = kvintdeetsim Enharmoonilised intervallid on erineva astmelise suurusega kuid sama toonilise suurusega. Helide kõlalise sobivuse järgi jaotuvad intervallid: 1) täielikud konsonantsid kõik puhtad intervallid 2) osalised konsonantsid v.3, s.3, v.6, s.6 3) dissonantsid v.2, s.2, v.7, s.7 + kõik suurendatud/vähendatud intervallid Intervallide konsoneerivus sõltub kokkulangevate ülemhelide arvust ja nende lähedusest põhihelile. Diatoonilised intervallid moodustuvad laadi loomulikelt astmetelt. Altereeritud intervallid tekivad laadi diatooniliste astmete altereerimise tulemusena. Intervalli helide ümberasetust teineteise suhtes nimetatakse intervalli pöördeks.
maotaltsutamiseks Antiikkreeka muusika · Kiire kultuuri areng · Arvati et muusika on jumalate kunst (Appollon muusika kaitse jumal) · Muusikat pidi õppima 30. eluaastani et haridust saada · Muusika oli jumalate kunst ja arvati et musikaalne inimene on jomalate poolt väljavalitu · Muusika oli 1-hääle aga mitmehäälsusega tegeleti teoreetiliselt · Hakati mõõtma helide vahelisi kaugusi intervalle · Konsonantsid helikõrgused mis kõlavad koos hästi · Dissonantsid kõlavad halvasti · Klassikaline eesrindlik, parim · Hellenismi ajajärgul toimus kultuuride segunemine · Laulsid vaheldumisi solist ja koorid · Säilinud on Pindarose ,,Ood" ja 2 hümni Apollonile · Korraldati Dionysose pidustusi millest arenes välja tragöödia ja komöödia · Tragöödiast arenes oratoorium ja ooper · Oratooriumis komenteerib tegevust koor, ooperis näed ise
Järelikult ei ole konsonantsi ja dissonantsi määr absoluutne, see tähendab ei saa mingite suvaliselt valitud helide kooskõla liigitada ajaprotsendiliselt kas konsonantiks või dissonantsiks. Üleminek konsonantsilt dissonantsile on sujuv. Üldjuhul loetakse muusikas konsoneerivateks neid intervalle, mida moodustavate helide põhisagedused suhtuvad omavahel kui täisarvud n ja m. Mida väiksemad on arvud m ja n, seda parem. Nii on nn perfektsed konsonantsid priim, oktav, kvint ja kvart. Sisuliselt tähendab see, et põhitooni f1 ülemtoon järjekorranumbriga m on sagedusega , mis langeb kokku põhitooni f2 ülemtooni järjekorranumbriga n sagedusel ehk mida väiksemad on m ja n, seda lähemal on põhitoonile asuvad need ülemtoonid, mille sagedused omavahel kokku langevad ja seda suurem peaks olema konsonants. Sellest siis ka intervallide jaotus perfektsetseks ja mitte perfektseteks konsonantideks.
annaabi.ee 
