EESTI KEELE STRUKTUUR
Näide: marja marju,
käia käin.
ülejäänud variantidel on i. Eks ämm kodus söö sütt. Näide: pärna pärni.
Kujuvaheldus avaldab käändsõnades ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas
ning pöörsõnade de- tegevusnimes, nud- kesksõnas ja lihtmineviku vormides.
Kujuvaheldusega sõnadel lõpeb tüvi neis vormides konsonant, teistes vormides aga
(tüve)vokaaliga. Konsonant tüvevarianti kutsutakse tüve konsonantkujuks,
vokaallõpulist, on tüvel ainult vokaalkuju. Tüve konsonantkuju leiab, kui eraldada
käändsõnadel osastava kääne lõpp -t või -d. Pöörsõnadel tuleb konsonantkuju
leidmiseks eraldada nud-keskkõna tunnus.
Näide:
Käändsõnad Pöördsõnad
Vokaalkuju Konsonantkuju Vokaalkuju Konsonantkuju
Tuule Tuul-t Künna-n Künd-nud
annaabi.ee 
