Tartu murre, Otepää murrak
Mida enam
põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses
torkab kõrva Peipsi ääres levinud järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine (kohos
`kohus` tohtno
`tohtinud`). Levinud on ka nõrgaastmeline de- mitmus (siadele
).
Tartu murde läänerühm (Ran, Puh, Nõo) paistab silma oma keerukate kvantiteedi- ja
kvaliteedisuhetega. Kvantiteedimuutustest on haaratud nii konsonantism kui
vokalism. Pikenema kalduvad lühikesed geminaadid ja pikad vokaalid, nõrga astme
konsonantühendite ja diftongide puhul aga esimene komponent. Paljud hääliku- ja
vormijooned on sarnased Mulgiga. Näiteks võib tuua sõnad üits `üks` läits `läks`
järven ,järves`
Tartu murde idarühm (Kam, Võn) on läänerühmaga võrreldes konservatiivsem,
põhjaeestilise kirjakeele mõjudele alistumist on vähem. Sõnaalguline afrikaat ehk