20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted
· suur usuline ja kultuuriline ühtsus.
· Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik.
Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud
keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat
eelkäijat.
Mis iseloomustas uusaegset riiki?
· Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid.
· Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik
korraldus.
· Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu
totaalsusest (pole riigist kõrgemat võimu).
· Tekib arusaam riikide süsteemist, riikide vastastikkusest tunnustamisest, teiste riikide
siseasjadesse mittevahelesegamisest, kuid samas ka riikidevahelise jõudude tasakaalu
hoidmise vajalikkusest (vajaduse korral ka militaarsete vahenditega).
annaabi.ee 
