Nimetu
Progressiivne partei, RKP) stabiliseeris olukorra. Sisepoliitilise- ja majanduskriisi ületamine.
Muuhulgas valuuta devalveerimine (1931), riigi sekkumine majandusesse, mille tulemuseks
elatustaseme tõus.
Põhjamaine punamullavalitsus (12.3.1937-1.12.1939)
1937 valiti Soome presidendiks Maaliidu Kyösti Kallio SDP toel. Kallio oli nõus Maaliidu (5
kohta), SDP (5 kohta) ja Progressiivse partei (2 kohta, PM) koondvalitsusega, mis jõi püsima kuni
Talvesõjani. Konsolideeris Soome ühiskonda ja süvendas parlamentalismi II MS eel!
Sotsiaalseadusandluse arendamine: näiteks 1937: vanadus- ja töövõimetuspensioniseadus ja
sünnitoetused, 1939: suvepuhkuse seadus.
Soome IV president Kyösti Kallio (1937-1940), Maaliit. Naiskodukaitse Lotta Svärd (1920-1944)
Soome välispoliitika 1930. aastate II poolel
1935 Kivimäki valitsus deklareeris, et Soome järgib oma välispoliitikas Skandinaavia
erapooletuspoliitikat