EESTI UUSAEG
ndad, Põltsamaa klaasimanufaktuur.
Kirik ja religioon
Kirik on oluline võimupoliitiline tegur ühiskonnas.
Luteri vaimulikkond
Eraldi privilegeeritud seisus. Igas kihelkonnas oli oma kihelkonnakirik, kus oli ametis
luterlik pastor. Ca sadakond kihelkonda. Väiksemates linnades üks kirik ja üks pastor,
suuremates linnades oli neid rohkem. Praostkond koosnes mitmest kihlekonnast,
praosti ametit pidas üks preester, praosti amet oli täiendav amet. Vahendas kihelkonna
pastorite ja konsistooriumit. 18.saj aadli ja vaimulikkonna vahel ei olnud erilisi
vastasseise Liivimaal ja Saaremaal. Eestimaal oli olukord mõnevõrra teistsugune,
Eestimaal vaimulikkond ja rüütelkond olid pikaajalises konfliktis, mis oli seotud
sellega, kellele kuuluvad kiriku valitsemise õigused, kas üksnes vaimulikkonnale
nagu Rootsi ajal, või on ka rüütelkonnal õigus kiriku valitsemises osaleda. Linnades
tegeles kiriku küsimustega raad. Pastori amet oli eluaegne, eeltingimuseks
ülikooliharidus usuteaduses
annaabi.ee 
