V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
paremal ja vasakul istusid laudade taga kohtuametnikud, poodiumil aga oli hulk
292
kohtunikke; nende viimased read kadusid pimedusse; näod olid kõigil liikumatud ja
pahaendelised. Seintel oli arvutult kuninglikke vapiliiliaid kujutatud. Kohtunike kohal võis
vaevalt suurt krutsifiksi eraldada. Kõikjal oli näha piike ja hellebarde, mille otstele
küünlavalgus tuletäpikesi heitis.
«Härra,» küsis Gringoire oma naabrilt, «kes on need isandad, kõik reas nagu prelaadid
konsiiliumis?»
«Härra,» vastas naaber, «paremal on kohtupalati nõunikud, vasakul uurimiskojanõunikud;
alamad ametnikud on mustas, kõrgemad punases.»
«Aga kes see seal on, teistest kõrgemal,» küsis Gringoire, «paks ja punane, üleni higine?»
«See on eesistuja ise.»
«Ja need lambad tema selja taga?» jätkas Gringoire, kes, nagu me juba ütlesime, ei
sallinud kohtunike seisust. Väga võimalik, et see oli ühenduses ta vimmaga Justiitspalee