Eesti uusaeg (1710-1900)
sooalad elamiskõlblikuks.
18. sajandil võib rääkida ka ühest teisest protsessist toimub maalt põgenemine ja
asutakse mitmetesse naaberriikidesse, kõige rohkem Venemaale (sealt ei saadud
inimesi tagasi nõuda, tihti vahetati seal usku, kuna luterlaste ja ortodokside abielu ei
tolereeritud), teine piirkond, kuhu palju mindi, oli Soome lahe põhjarannik. Sinna
tekkisid eestlaste külad ja piirkonnad, kus keel konserveerus. Nüüdseks on need
kadunud. Kolmas suurem piirkond oli Gotlandi saar, kuhu põgenes pärisorjuse eest
palju meie saarerahvastikku. Massiliselt hakati põgenema ka siis, kui tekkis nekrutiks
võtmine. Toimus assimileerumine kohalikku keskkonda.
3
1797 hakatakse mehi võtma Vene kroonusse. Sealt edasi muutub verekümnis
traditsiooniliseks.
18
annaabi.ee 
