4) kasvav eluiga 2. 1) Liberalistlik- (17saj) - - Lähtus isiku enesemääramisõigusest - nõudis riigivõimu piiramist indiviidi kasuks - rõhutas majanduse isereguleerimise tähtsust - Toonitasid võimude lauhususe printsiipi - toonitasid valimistel põhinevat demokraatiat - toonitasid usuvabadust, ja õiglusriiklust - toonitasid vaba konkurentsi ja vabakaubandust 2) ‘konservativne (18saj) - - revolutsiooni vastu ( taotlesid traditsioonide alalhoidmist ja ühiskonna aeglast arengut) - pooldasid ühiskonna sisemist hierarhiat kui loomulikku ebavõrdsuse väljendust 3) Sotsialistlik (19saj) - - (Noorim ideoloogia) - inimeste võrdõiguslikkus nii seaduse ees kui ka valimisõiguses - ühiskondlik rikkuse võrdsem jaotumine inimeste vahel - Klassivõitlus 3.
Üldine lugemisoskus: ajakirjandus (SB eeskujud), ilukirjandus, populaarteadsuslik ajalugu. Varem suuline traditsioon. Ulatuslik rahvapärimuste ja keele kogumine ja uurimine, avaldamine (ka vanade saagade). Ka ainelise vanavara kogumine tutvustamine muuseumide kaudu. Ajaloo narratiiv 1) Kuldne muinasaeg: iseseisev elu ja ,,valitses üksmeel" 2) Allakäigu ja rahvusliku lõhestumise aeg Taani all 3) Rahvuslik taasärkamine uus Norra riigis uniooni raames kaks koolkonda: I Konservativne: poliitiliselt rootsisõbralik ja kultuuriliselt taanisõbralik II Liberaalne-radikaalne (,,vasakpoolne", ,,iseseisvuslased"): kaks norra rahvust: paikne talurahvas /taani sisserändajates ametnikud ja kodanlus ,,Ehtsa" norrakirjakeele küsimus Kas norrapärastada bokmal või konstrueerida uus keel, mis põhineks norra dialektide kokkusulamisele? 1840-50. aastatel Ivar Aasen pani aluse uuele kirjakeelele landsmal = nynorska (maakeel, uusnorra)