Vana-Kreeka
sai ta võistlustel esimese auhinna ega jäänud kordagi viimasele kohale. Meieni on jõudnud
terviklikult 7 tragöödiat.
Kolmas suur atika traagik Euripides (480-406) kujutas inimesi niisugustena, nagu nad on.
Tema tragöödiate mütoloogiline süzee oli vaid väliseks vormiks. Euripidese tähelepanu oli
pööratud inimloomuse avamisele, tunnete ja kirgede näitamisele. Tema menu oli kõikuv.
Euripidese tragöödiate ideeline sisu ja dramaturgilised uuendused leidsid Ateena
konservatiivseis ringkondades teravat hukkamõistu ja olid pilkeobjektiks 5. saj. lõpu
komöödias, hiljem ta populaarsus uuesti tõusis.
Euripidese teostes käsitleti väga mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme,
esitati ja arutati uusi teooriaid. Antiikaja kriitika nimetas teda filosoofiks näitelaval. Tema
kirjutatud 92 näidendist on meieni jõudnud 18.
Euripidese võimsaim tragöödia on "Medeia", milles ta meisterlikult kujutab võimsast kirest
haaratud naise hingelisi võitlusi