EESTI KESKAEG
Samuti piiskopid pidid regulaarselt
korraldama kohalikke piiskopkonna sinode ehk vaimulikke koosolekuid. Tegelikult Liivimaal neid sinodeid ei peetud
regulaarselt. 13.-14. sajandil tegu sellega, et meil pole allikaid, aga kui vaadata kogu hiliskeskaja kirikuelu Lääne-
Euroopas, siis ega neid nii regulaarselt kui oleks pidanud ei peetud kusagil. 14. saj lisandusid siia üldised probleemid
katoliku kirikus, skisma Avignoni ja Rooma paavstide vahel, mis oli taustaks konserialistlikule liikumisele?, idee, et
kiriku sees peaks tõusma konsiilide roll, kollegiaalsuse roll ja konsiilide kaudu peaks kiriku distsipliini parandama.
Vaimulike tähelepanu senisest enam sellele, mida lihtrahvas õigupoolest usub. Küsimus ei olnud formaal-juriidilises,
vaid illiteraatide? igapäevaste usupraktikate juhtimises ja mõjutamises. 15. saj keskpaigas oli ka Liivimaa
vaimulikkond konsilistrikult meelestatud. Konsilieristikud ideed on leidnud 1422?. aasta Maapäeval, kus muuhulgus