Béla Bartók
peetakse tema 1. keelpillikvartetti (1908). Kolm aastat hiljem kirjutas ta aga kaks
heliteost- ooperi "Hertsog Sinihae loss" ja klaveripala "Allegro Barbaro" (mõlemad
1911)-, mis kindlustasid talle juba rahvusvahelise tuntuse. "Allegro barbarole" on
iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia,- ja
harmooniainstrumendina. Pala pole küll pikk, kuid selle agressiivsed rütmid ning
kõmisevad fortissimo`d õigustavad täielikult pealkirja. Teos pelvis kohe Budapesti
konserdipubliku kui ka kriitikute teravdatud tähelepanu.
Ühevaatuseline ooper "Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast
Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmujutte räägitud. Bartoki ooperis saab aga
Charles Perraulti muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse
Ooperi muusikas ja ideestikus on märgata küll ekspressionistlikkue tendentse, mis tollal
Euroopa kultuurielus aktuaalsed olid, ent kummatagi ei saatnud lavateost esialgu kuigi
suur tähelepanu