Euroopa Liidu alused
ent nad ei loo iseenesest juriidilisi kohustusi, vaid vajavad
konkretiseerimist mõne teise institutsiooni akti poolt. Ülemkogu juhib
EL-i eesistujariigi juht, kes nagu eesistujariikki vahetub iga poole aasta
järel. Põhiline märk, mis iga eesistujariigi ülemkogust maha jääb, on
eesistujariigi kokkuvõte (presidency conclusions). Selles sisalduvad EL-
i jaoks hetkel kõige olulisemad teemad, milles riigid suudavad
üksmeelele jõuda. Taoline kokkuvõte sünnib alati kõigi liikmesriikide
konsensusena. See mõnekümneleheküljeline dokument avalikustatakse
pressis ja internetis ning on parim allikas EL-i hetke arengusuunadest.
Erinevalt teistest EL-i institutsioonidest toimusid Ülemkogu istungid kuni
aastani 2002 reeglina eesistujamaa pealinnas, järgnevail aastail aga
vastavalt Nizza tippkohtumise otsusele juba valdavalt Brüsselis. Igal
liikmesriigil on õigus ise teha valik, kas tema esindajaks Ülemkogus on
riigipea või valitsuse juht (peaminister). Eestis näiteks on otsustatud, et
annaabi.ee 
