Keskaja poliitiline ajalugu
3) Seadusandlus: (kapitulaarid) ja kultuuripoliitika (Karolingide renessanss), mis katsid
kogu Euroopa pinnapealse ja illusoorse läikega. Ta oli kogu keskaja jooksul legendaarne
kangelane.
Keisritiitel Keiser oli Rooma keiser, mitte Frankide (seal oli kuningas). Tiitliga ei kaasnenud
tegelikku võimuulatust teiste kuningate üle. Esialgu pärandus tiitel Frangi riigi valitsejate seas.
Pärast Lothar I surma 855 sai keisriks see, kes konrollis Itaaliat või vähemalt Rooma linna ning
sundis paavsti end keisriks kroonima. 962. aastal, kui Saksamaa kuningas Otto I krooniti keisriks,
ühendati keisri tiitel Saksamaa kuningriigiga tekkis Saksa-Rooma keisririik.
Karolingide renessanss Karolingide õukond hakkas taas väärtustama antiikaja kultuuripärandit,
kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult
annaabi.ee 
