V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
prevoona ja vikontina, vaid ta toppis oma nina ja ajas oma hambad ka kuninga
kohtuasjadesse. Polnud ühtki kõrget isikut, kes enne tapalavale minekut tema käte vahelt
läbi poleks käinud. Tema oli see, kes käis Saint-Antoine'i värava juures asuvast Bastille'st
ära toomas nii Nemours'i hertsogit, et teda Keskturu väljakule viia, kui ka härra de Saint-
PoFi, kes teel Greve'i platsile vääritult kisendas ja protesteeris härra prevoo suureks
rõõmuks, kes härra konnetaablit ei armastanud.
Tõepoolest, sellest oleks pidanud olema rohkem kui küllalt, et elada õnnelikult ja
hiilgavalt ja pälvida kord tähelepanuväärt lehekülge ses Pariisi prevoode huvitavas ajaloos,
kust võib teada saada, et Oudard deVille-neuve'il oli maja Tapamajade tänavas, et
Guillaume de Hangast ostis endale suure ja väikese Savoie' maja, et Guillaume Thiboust
pärandas Sainte-Genevieve'i nunnadele oma majad Clopini tänavas, et Hugues Aubriot elas