Hayek pidas hinnamehhanismi mitte teadlikuks leiutiseks (miski, mis on inimeste poolt tahtlikult kujundatud), vaid spontaanseks korraks, või "selleks, mis on inimtegevuse tulemus, kuid pole inimeste poolt kujundatud". Seega asetas Hayek hinnamehhanismi samale tasemele nagu näiteks keele. Selline mõtlemine viis ta spekulatsioonile teemal, kuidas inimaju võimaldab taolist arenenud käitumist. Raamatus "Sensoorne kord" (1952) esitas ta iseseisvalt Donald Hebbi tööst konnektsionistliku hüpoteesi, mis on närvivõrkude tehnoloogia ning suure osa tänapäevase neurofüsioloogia aluseks. Hayek omistas tsivilisatsiooni sünni eraomandile oma raamatus "Saatuslik eksitus" (1988). Hayeki järgi on hinnasignaalid ainukeseks võimalikuks viisiks vaikiva teadmise ja hajutatud teadmise omavaheliseks kommunikeerimiseks, et lahendada majanduskalkulatsiooni probleemi Hayeki tööd kapitali, raha ning konjunktuuri vallas peetakse laialdaselt tema olulisemaiks panusteks majandusteadusse
Paralleelse hajutatud töötluse mudel käsitleb inimese mälu kui arvuti suure mälupesade arvuga analoogi, kus korraga mitmest tunnusest lähtuv maatriksi tüüpi päring võtab potentsiaalsele vaatlusele piiratud koguse tegelikult säilitatavast tohutust infohulgast ning mis ühe lisatunnuse lisamisega võib sellest piiratud infokogusest valida välja ainult konkreetse infoosakese nagu ülalkirjeldatud näitest tulenes. Mälu konnektsionistliku mudeli heaks küljeks on see, et ta suudab arvesse võtta keerukat õppimist. Selline keerukas õppimine võib seisneda kategoriaalse informatsiooni omandamises (uue informatsiooni sobitamine juba eksisteerivate kategooriate alla) või uute kategooriate loomises või seniste täpsutamises. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 35
annaabi.ee 
