Tiit Lauk humanitaar
põhjalikumaks tundmaõppimiseks, alles seejärel oleks tulnud kõne alla selle kujundamine
rahvuslike traditsioonide vaimus. Mõned muusikud (V. Padva, V. Compe) propageerisid küll
juba 1920. aastate lõpul eesti rahvalaulude kasutamist tantsumuusika kirjutamisel. Kahjuks
pole need palad mingil kujul säilinud, seega on võimatu otsustada nende džässilikkuse üle.
Mõtted selles suunas siiski liikusid, mida näitab püüd luua uusi rahvusliku taustaga selts-
konnatantse (oli ju džäss 1930. aastate algul siiski põhiliselt tantsumuusika) ja uute seadete
abil kaasajastada juba tuntud tantse (jooksupolka jt), s.t kiirendada ja suunata akulturat-
siooniprotsessi. Siin leiab ka kinnitust Wolfgang Laade väide, et akulturatsiooniprotsess vajab
piisavalt aega. Kuigi mõningaid vihjeid selle protsessi võimalikule käivitumisele võib “küla-
jätsi” (käesoleva töö autori poolt kasutusele võetud termin) tekkimises leida (kannel
annaabi.ee 
