Vana-Kreeka
Äratasid kaasajal suurt huvi,
kuid hilisem kriitika ei pidanud neid kunstiliselt väärtuslikeks.
Eepose paroodiad. Hilissugukondlikus ühiskonnas loodud heroiline eepos osutus
klassiühiskonna kujunemise lõpupoole juba vananenud zanriks, mida hakati parodeerima.
Heroilise poeemi otseseks paroodiaks on tervikuna säilinud "Hiirte ja konnade sõda"
("Batrachomyomachia"), u 300 rida, VI-V saj. vahetus. Hiirekuninga poeg Raasukorjaja
tuleb soo äärde vett jooma, kohtab konnakuningat Punnpõske, kes kutsub teda külla. Kui konn
viib hiirt seljas üle soo, ehmub ta veest kerkiva ussi ees, sukeldub ja uputab kogemata
hiirepoja. Kogu hiirte riik satub ärevuse, puhkeb hiirte ja konnade sõda. Autor kirjeldab
eepilises stiilis üksikute sõdalaste vägitegusid; jumalad jälgivad sõjategevust, kuid eelistavad
eemale hoida ja siirduvad ohutusse kohta. Hiired hakkavad ülekaalu saavutama, Zeus püüab
neid välguga peatada, need ei kohku, suruvad vaenlastele peale