Eestis elavad kotkad
Konnakotkaste elupaigaks on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade,
põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkad on enam kohastunud elama
põllumajandusmaastikul kui nende suuremad sugulased.
Pesa ehitavad konnakotkad enamasti ise ning asustavad seda korduvalt mitmel aastal, eriti kui neid
ei häirita. Vahel kasutavad nad ka teiste suuremate röövlindude (hiireviu, kanakull) või must-
toonekure vanu pesi. Mõnikord on konnakotkapaaril mitu pesa, mida aastati vahetatakse. Pesa
asutakse ehitama või korrastama kohe saabumise järel. Täiskurnas on aprilli lõpus, mai alguses üks-
kaks (väga harva kolm) muna. Emaslind hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist,
mistõttu pojad kooruvad eri aegadel, haudevältus on 3741 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 8-9
nädala vanuselt, meil tavaliselt augusti esimesel poolel. Lennuvõimestub reeglina 1, väga harva 2
poega
annaabi.ee 
