Noorele Andrsele meeldib XXI Andres tunnistab Marile, et tema juhtis Pearu hobuse rukkisse. ainult üks tüdruk Kassiaru Maali. Ants hakkas kuulsaks saama Andres rääkis Marile, kuidas Juss pussiga tema jalga vigastas. karjapoiste seas, ta sai isalt peksa, sest jäi karjas magama. Ants lõikas XXII Kirikuõpetaja noomib Andrest ja Marit. Nad pidasid pulmad, noaga ussihammustuse jalast välja. Ta võttis elusatelt konnadelt nahka. kus lauldi üht lorilaulu abiellunute ja Jussi kohta. Mari leiab hiljem laulu Kirjutaja toob jõepõhjast kahvad ära. Köster ja kirjutaja läksid luule sõnad. pärast vaidlema. Andres mõtleb, kui jõetase vees oleks madalam. XXIII Mari on õnnetu laulu pärast. Andres saab teada, et Maril on XXXIX Noor Andres paneb Pearu paika lõhkudes tammi ära, aga
selle mehe maha - ka Ants oli Vargamäel au sees, sest oli väga nupukas - Andresele tegi muret poja külavahel ringi käimine - Vana Andres andis kord Antsule peksa, sest see jäi keset põldu magama ja tema süül läksid loomad rukkisse - enam Antsule usse tappa ei meeldinud nii nagu väiksena, kuid ühel korral veel tappis, kui uss teda hammustas - Ants kogus kuulsust Vargamäel sellega, et meisterdas kahvu vähkide püüdmiseks, mõrdu kalapüügiks, ka oskas ta konnadelt elusalt nahka maha võtta - Kirjutaja ja Indrek käisid iga aasta kord koos vähke püüdmas, see neil aga ei õnnestunud, sest alati joodi viina, mis ka laulu lahti kiskus - Andres kuulis, et järve põhjas olla vana laas, see hellitas mehes lootust, et kui sood kuivatada, võib sellele kohale kunagi uhke mets kasvada, hiljem unustas selle mõtte XXXXI - noorel Andresel oli ees kroonu minek - Pearu hakkas aga jälle vett paisutama ja seda loomulikult ka Andrese maale
keskel. Ta oli rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga ja alla ei vandunud kellelegi. Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid. Talle ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi. Ainult ühel korral kui uss teda hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma. Tema arust oli aga kõige vajalikum selle juures viin. Tänu sellele et ta viina jõi ja laulis koguaeg ei saanud ta kordagi ühtegi vähki kätte. Ükskord ostis ta endale uued kahvad millega pidi saama aga ikkagi ei saanud ta ühtegi, see oli nagu ära neetud. Kõik kolm kahva jäid tal järve põhja kinni. Oma kangusest läks ta neile
Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid. Tagumik valutas 3 päeva keretäiest. Talle ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi. Ainult ühel korral kui uss teda 22 hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma. Tema arust oli aga kõige vajalikum selle juures viin. Tänu sellele et ta viina jõi ja laulis koguaeg ei saanud ta kordagi ühtegi vähki kätte. Ükskord linnast tulles ostis ta endale uued kahvad millega pidi nüüd saama aga ikkagi ei saanud ta ühtegi, see oli nagu ära neetud. Kõik kolm kahva jäid tal järve põhja kinni
Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid. Tagumik valutas 3 päeva keretäiest. Talle ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi. Ainult ühel korral kui uss teda hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos Indrekuga vähke öösel püüdma. Tema arust oli aga kõige vajalikum selle juures viin. Tänu sellele et ta viina jõi ja laulis koguaeg ei saanud ta kordagi ühtegi vähki kätte. Ükskord linnast tulles ostis ta endale uued kahvad millega pidi nüüd saama aga ikkagi ei saanud ta ühtegi, see oli nagu ära neetud. Kõik kolm kahva jäid tal järve põhja kinni. Oma
annaabi.ee 
