Iseloomu bioloogiline põhi
Kogu moodne kasvatus on suunatud sellele, et lapsi võimalikult
hoida konfliktide eest. Kõik tehakse talle kergeks, kõik suhtuvad temasse ettevaatusega.
Eetilised normid nivelleeruvad, kuna tal on vaid harva võimalus, kogeda konflikte soovi ja
normi vahel. See on üldiselt levinud eksitus, et konfliktid on kahjulikud ja neist tuleb
selletõttu hoiduda. Vastupidi. Konfliktid on hämmelduse, omaenese võimete ja selle arengu
allikaks, mida me nimetame "iseloomuks".
On konlikte, mis asuvad sügaval meie inimeksistentsis. Näiteks konflikt loomse ja inimliku
alge vahel meis.
Neid konflikte tuleb teadvustada, sügavalt läbielada ja neid mitte ainult mõistusega, vaid ka
tunnetega aktsepteerida. Kui neid eitatakse või üksnes mõistuspäraselt haaratakse, siis viib see
pealispinnalisele, üksnes piirialadel jooksvale elamuslikkusele.
8