Referaat: Bruno Lukk - Eesti pianismi isa
välissolistidega, mis tõstis ta siinsete pianistide hulgas esikohale.
1930. aastate lõpus esines Lukk juba segakontsertidel, mängis mitmesugustes
ansamblites ja saatis teisi interpreete, samuti astus ta üles solistina sümfooniakontsertidel.
Samasse kümnendisse mahub ka osavõtt kahest konkursist: Chopini nimeline konkurss
Varssavis 1937, ning Ysaÿe nimeline konkurss Brüsselis 1938. aastal. Temast oli kujunenud
üks Eesti tunnustatumaid pianiste. Lukk ise ei pidanud ennast "konkursipianistiks" ja üritas
hiljem igasugustest võistlustest pigem eemale hoida.
Theodor Lemba arvustus Bruno Luki kontserdist aastast 1930: "Hästi arendatud
sõrmetehnika, pehme touchè ja löökide mitmekesidus annavad tunnistust heast koolist ning on
kunstniku intensiivse töötahte tulemused. Bruno Luki tõlgitsemises tundub iseloomustava
omadusena rahulik joon, mispärast vististi kogu kava oli koostatud palades monumentaalse,
ehk jällegi kõlavärvide mitmekesidusega hoopleva ilmendiga."
annaabi.ee 
