Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
Neile lisatakse katselooma anti-antikeha. Tekib aglutinatsioon.) Kaudne aga
määrab erütrotsüütide membraani antigeeni vastase antikeha olemasolu uuritavas seerumis. (Nt
reesuskonflikti korral võetakse ema seerum, kuhu lisatakse Rh+ erütrotsüüte. Pestakse ära
seondumata antikehad. Segule lisatakse katselooma anti-inimese antikehi. Toimub aglutinatsioon.)
Lateksaglutinatsioon: pole kõige usaldusväärsem. Immuunfluorestsentsmeetod: põhineb sändvitš- või
konkurentsiprintsiibil. Märgistusena kasutatakse fluorestseeruvaid osakesi. Märgistatud antikehad
seostuvad antigeeniga, tekib immuunkompleks, mida saab märgistuse tõttu detekteerida. Meetodit
saab kasutada erinevate antigeenide või antikehade uurimiseks fluorestsentsmikroskoobis. (Wikipeedia
ütles, et enamasti kasutatakse sändvitšprintsiipi immunofluorestsentsmeetodis, et siis esmalt
seostuvad uuritava komponendi antikehad tahke faasiga seondunud antigeenidega. Seejärel pestakse