Napoleon - lammutaja või ehitaja?
Napoleon toetas absolutistliku
monarhiat ning pika aja vältel sõna ,,vabariik" kadus käibelt. Loodi kohustuslik
koolikord, selleks, et muuta rahva hariduse ja harituse taset. Napoleoni valitsemisajal
korraldati ümber kohtupidamine ja seadusandlus, mille käigus võeti vastu
,,Tsiviilkoodeks", mis sai peagi eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse
väljatöötamisel. Samuti tagas Napoleon tugeva keskvõimu ning parandas suhteid
kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe. Konkuraadiga tagati kiriku
tsiviilstaatus. Peagi kuulutati katoliku usk enamiku prantslaste usuks. Samuti tundis
Napoleon konkurentsi teiste Euroopa riikidega ning rajas endale hiilgava ja suure
õukonna, et olla võrdne teiste riikide monarhidega.
Selleks, et tagada poliitiline lojaalsus lõi Napoleon auleegioni. Sellise
teenetemärgiga autasustati tsiviilelanikke ja sõdureid. Riigis, kus oli monarhia olid
sellised aumärgid piiratud ning see seadis teenetemärgi omamise veelgi kõrgemale
positsioonile