Tahteavaldusi võib liigitada selle järgi, kuidas tahet on väljendatud. Võib eristada kolme tahteavalduse liiki: 1) Otsene tahteavaldus. Selles avaldub sõnaselgelt soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Sõnaselgelt nii suuliselt kui kirjalikult, kuid vahetult, otseselt väljendatud. 2) Kaudne ehk konkudentne tahteavaldus. See väljendub mingisuguses tegevuses, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine või tegevusetus. Reeglina need tahteavaldused ei ole. Vaikimine on tahteavaldus ainult siis, kui nii on kokku lepitud, kui see tuleneb seadusest või pooltevahelisest praktikast. 6.2.3. Tahteavalduse tegemine
liigid Tahteavaldusi võib liigitada selle järgi, kuidas tahet on väljendatud. Võib eristada kolme tahteavalduse liiki: 1) Otsene tahteavaldus. Selles avaldub sõnaselgelt soov kaasa tuua õiguslik tagajärg. Sõnaselgelt – nii suuliselt kui kirjalikult, kuid vahetult, otseselt väljendatud. 2) Kaudne ehk konkudentne tahteavaldus. See väljendub mingisuguses tegevuses, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg. 3) Vaikimine või tegevusetus. Reeglina need tahteavaldused ei ole. Vaikimine on tahteavaldus ainult siis, kui nii on kokku lepitud, kui see tuleneb seadusest või pooltevahelisest praktikast. 6.2.3
annaabi.ee 
