19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
praktikas, kui seda hüpostaseerida, siis tõstatakse välja keelelisest praktikast. Tehakse Keel,
mis absolutiseeritakse. Midagi sellist on juhtunud Carnapiga, kus seletatakse ideaalset keelt.
Subjekt ja Objekt ja miski kolmas (tertium quid) – hüpostaseerimine. Lk 37. Rorty ütleb, et
tuleb tagasi minna inimese keelelise käitumise juurde. Keelefilosoofia liialt lahkneb
keelelisest praktikast ja sellest, kuidas keel funktsioneerib praktikas (Rorty). Konkritseerimine
Keelele Filosoofia käsitlust – Keel on selline keel, mis on vastavuses Reaalsusega.
Võimaldaks kõnelda Reaalsuse keeles. Keele olemus on ideaal keel. Kõik, mis normatiivset
olemust ei täida, pole Keel. Ka filosoofia võib vaadelda Keelt, aga vaadatakse
instrumnetaalsuse poolest – kas see töötab või ei, kas saame oma eesmärke teostada või ei
sellega. Lk 38.
Keel on vastavuses reaalsusega, see eeldab kolmandat osapoolt, millega võrrelda mõlemat.
annaabi.ee 
