KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED
Nimelt arvavad konstruktivistid, et see
mõtteviis ei vasta laste normaalsele arenguloogikale. (Krull, 2000)
Hoolimata sellest, et konsruktivismi võetakse kui uut õppimiskäsitlust, pole ühtset
konstruktivistliku käsitluse mudelit loodud. See on tingitud tihti erinevatest teguritest: millele
on suuna esindajad rõhku pannud, õppijate vanuseastmest ja ka õpitavast ainest. Nõnda on
Battista väitnud, et konstruktivismi sisuga kirjanduses tuleb esile, et selle teooria kasu avaldub
pigem konkretiseeringutes ja arendustest, kuivõrd üldises määratluses (Battista, 1999).
Samas tuuakse enamikus konstruktivistlikes õppimismudelites välja neli iseloomulikku joont:
1) inimeste teadmistest on loodud võrgustruktuur;
2) inimeste teadmisi rõhutatakse sotsiaalselt;
3) õppimine on rajatud situatiivsele õppimisele ja autentsete õppeülesannete täitmisele;
4) õppijate suunamine ning õppimise eest vastutuse vähehaaval üleandmine õpetajalt
õpilasele. (Good & Brophy, 1995)
annaabi.ee 
