Õiguse üldteooria
on vajalikud teadmised asja ja situatsiooni kohta. Ehtne erialakeel on alati seotud
spetsialistiga... Kui seda kasutab diletant, kaotab erialakeel oma vahetu seose erialase
mõtlemisega; mõisted ja ütlused minetavad olulise osa oma sisust ja täpsusest, eelkõige aga
oma suhtest erialase süsteemiga, millest võhik ei oma ülevaadet. Teisisõnu, spetsialist valdab
oma erialakeelset väljendit sotsiaalkultuurilises raamis suurimal konkretiseerimistasemel,
võhik on väljendit kasutades abstraktsel tasandil. Ehk, juristile on õigusteaduslik mõiste (nt
„nõue tegevusetusest) kindlalt piiritletud termin, mille kohta ta teab komplekssust. Võhikul
puuduvad seoste üksikasjad. Juristi interaktsioonilise kompetentsi tõttu eeldatakse, et ta on
võimeline erialaterminite sisust rääkima ka teisel konkretiseerimistasandil ja selgitama
seoseid igapäevakeeles (võrdle “valdus” & “omand”).
V. Õiguskeelest
annaabi.ee 
