Õiguse üldteooria
Teisisõnu, spetsialist valdab
oma erialakeelset väljendit sotsiaalkultuurilises raamis suurimal konkretiseerimistasemel,
võhik on väljendit kasutades abstraktsel tasandil. Ehk, juristile on õigusteaduslik mõiste (nt
„nõue tegevusetusest) kindlalt piiritletud termin, mille kohta ta teab komplekssust. Võhikul
puuduvad seoste üksikasjad. Juristi interaktsioonilise kompetentsi tõttu eeldatakse, et ta on
võimeline erialaterminite sisust rääkima ka teisel konkretiseerimistasandil ja selgitama
seoseid igapäevakeeles (võrdle “valdus” & “omand”).
V. Õiguskeelest
Õigus saavutab oma mõjujõu seaduse keele läbi. Seaduse keel moodustab õiguskeele aluse.
Õiguskeel sisaldab väljendeid, mis ühtivad igapäevakeele väljenditega. Õiguskeele
väljendusviisi seevastu iseloomustab, nagu ka teistes erialakeeltes, tundeneutraalsus ja
emotsioonivaba asjalikkus. Mittejuristi jaoks on seetõttu väärtust kandvate sõnade neutraalse