Maateaduste alused
002-0.0002 mm/aastas! Samas on
suurte jõesüsteemide esistel aladel settimiskiirused märgatavalt suuremad (nt. Amazonas).
Abüsaalsete tasandike sisealadel (st eemal mandritest ja ookeanikeskahelikest) moodustuvad
kahte tüüpi pelaagilised setted: (1) punasevärvilised savid, mis tekivad ülipeenest savihõljumist,
tuulega toodud tolmust ja vulkaanilisest tuhast, autigeensetest keemilistest setenditest (Fe/Mn-
oksühüdraatidest) ja mingil määral isegi kosmilisest tolmust. Fe/Mn- konkrektsioonid ja koorikud
omavad tähtsust ka majanduslikus mõttes. Sisuliselt on tegemist väga aeglaselt (kasvukiirus 0.001-
0.2 mm/100 aasta kohta) mereveest väljasettivate mineraal-agregaatidega. (2)
süvaookeani mudad (ooz), mis moodustuvad mikroskooplise zoo- ja fütoplanktoni jäänustest.
Ülalpool karbonaatse kompensatsiooni piiri (keskmiselt vähem kui 4,5 km) moodustuvad tavaliselt
lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km
annaabi.ee 
