Maailmakirjandus IV
Näeb inimese mina hästi laia ja
vabana - pole deklaratiivne vabaduse. Õnnestub määratleda, mis on isiksuse osa ja mis ei ole. Inimese
sisemaailm on oluline, väline külg tuleb kõrvale jätta. Loomingus võib olla teisiti. Sellisena inimisiksus
muutub osaks maailmast. Puhastumine, hinge kontakti leidmine iseendaga. Poeetilise stiili abstraktsus, stiil
ka väga tundeline, tunda paatost. See konkreetsuse puudus avaldub selles, et ta püüab koguaeg silmas pidada
tervikut, mitte laskuda konkreetsusse. Samas tema poeesias esindavad ka üksikasjad, aga need esemad ja
värvid on vaadatud justkui kaugelt. Siit tuleb sisse ka rännaku mõiste, mis on üldse iseloomulik Jena
romantikutele. Jenalaste ja Goethe vaheline vastandus - ka need romaanid on isemoodi rännakud, need on
abstraktsed ja need on ette võetud vaimse rännaku mõttes. Oluline rändaja vaimne kujunemine. Inimene
peaks leidma oma koha elus, kus ta ütleb, et mis ma tahan teha ja mis ma tahan olla, pidev täienemine, oma