Euroopa koloniaalajastu algus Umbes 16.sajandil hakkas uute maade vallutamine, koloniseerimine ja rikkuste ärakasutamine. Esimene ja kuulsaim Ameerika vallutajatest ehk konkistadooridest on hispaanlane Hernan Cortes, kes vallutas aastatel 1519- 1521 Mehhiko. Ta vallutas koos teiste konkistadooridega asteekide impeeriumi ja inkade impeeriumi. Peale vallutust hakati kahtlema, kas on mõistlik indiaanlased ristiusustada. Dominiiklaste ordusse kuulunud misjonär Bartolome de las Casas oli üks järjekindlamaid indiaanlaste õiguste eest võitlejaid. Ta väitis, et indiaanlasi ristida on võimalik ka rahumeelselt. 16.sajandi keskel panigi Hispaania kuninglik seadusandlus aluse indiaanlaste õiguste kaitsele. Hiljem kujunes välja Atlandi kaubandus. Euroopasse toodi hõbe, maisi,
Ta oli ka sõjajõudude juhataja - tlacatecuhtli, mis muutus keisri tiitliks. Järgmise valitseja Montezuma või ka Motecuchoma I (1440-1468) ajal loodi juba impeerium, mis ulatus Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini ja hõlmas peaegu kogu Mehhiko keskosa. Keiser Axayacatl (1468-1483) laiendas vallutusi lõuna ja põhja suunas. Järgmised kolm valitsejat võtsid ette sõjaretki pigem mässude mahasurumiseks. Viimane suur keiser Motecuchoma / Montezuma II (1502-1520) kohtus juba hispaania konkistadooridega. 2. Ühiskonnakorraldus Asteekidel oli 20 suurt suguvõsa - calpulli´t, mis olid jagatud 4 fraatriasse. Igale fraatriale kuulus üks Tenochtitlani kvartalitest. Oli kaks põhiklassi: tecutli (isandad) ja macehualli (töötajad). 1Tecuhtlid oli kõrgaadel ja riigiametnikud, kes olid maksudest vabastatud ja said elamu, toidu ja teenijaskonna oma alamatelt. Nad võisid kanda ka aadlitiitlit tzin. Tecuhtlite päritavat seisust nimetati ka pilli - "pojad". Pilli´d, kel polnud riigiametit,
annaabi.ee 
