TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS
tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas
Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp-peatus oli Kadrioru
supelsalongi lähedal. Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914.aastal ning
lõplikult 14.novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926.aastal kirjutati
Rahvalehes:“ Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata
kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri.
Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi-
nõnda lamavad nad nüüd töökoja õuel mahajäetuna“. Tööle jäi aga Vene-Balti tehase ja Bekkeri
tehaste poolt 1915.aastal mööda Kopli tänavat ehitatud trammiliin, kus sõitsid auruvedurid ja
automootoriga töötavad mootorvagunid. [1]