Kuna tegemist on hilisgooti stiiliperioodi kuuluva ehitisega, ei näe me kusagil Saaremaa kirikuid kaunistavat taimornamenti; rangelt ainuvalitsev on raiddekoori abstraktne, geomeetriline vorm. Raiddetaile vaadeldes jõuame Kuressaare linnuse teise olulise arhitektuurse iseärasuseni. Nimelt on kõigi võlviroiete, portaalide, ukse- ja aknaraamistuste, piilarite talumite ja jalamite, võlvikonsoolide, sakramendiorvade ja isegi väliskarniisi profileeringud tugevalt nõgusad, konkaavsed; teiste Eesti ehitusmälestiste arhitektuuris domineerivad tasapinnalised või ümarad vormid. (Pesti., Rikas 1983) 4 Kasutatud kirjandus 1. Siin ja sealpool maanteed 1986. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Pesti, O., Rikas, K. 1983. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tallinn: Eesti Raamat. 3. Saaremaa Muuseum 2007. Kuressaare linnus. http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php?
tagajärjel läätse kumerus suureneb ja see ei lamene ka puhkemomentidel. Ravi ja profülaktikat tuleb alustada juba lühinägevuse esimestest avaldumismomentidest. Olulisel kohal lühinägevuse profülaktikas on õige silmade töö ja puhkuse vahekord, hea valgustus töökohal, õige kehaasend lugemisel ja kirjutamisel. Väga oluline on organismi karastamine, rohke väljasviibimine, sport. Lühinägevuse korrigeerimiseks määratakse nõgusad, konkaavsed ehk miinusprillid, mis hajutavad liiga tugevalt koonduvaid valguskiiri, nii et need koonduksid silmalt pingutust nõudmata õigele kohale silma võrkkestal. * Hüperoopia e. kaugnägelikkus (lad. k. Hyperopia) Võrkkestale satub vaadeldava eseme hajutatud, ebaselge kujutis, olenemata sellest, kui kaugel see ese silmast asub. Kaugenägev silm ei näe seepärast hästi ei lähedale ega kaugele. Nägemisteravuse parandamiseks peavad kaugenägevad silmad kandma kumeraid,
annaabi.ee 
