Matemaatiline Maailmapilt
järgi). Sageli väljendatakse ekvivalentsiseost kirjutades ka .
Näide 6. Võrdsusseos = on ilmselt ekvivalentsuseos suvalisel hulgal . Tegemist on
ühikseosega =={(,) | }×, mida mõnikord nimetatakse ka hulga 2
diagonaaliks. Ühikseos ehk võrdusseos on kõige kitsam ekvivalentsusseos, sest ta on iga
ekvivalentsusseose (kui refleksiivse seose) osahulk. Ka seos =× on ekvivalentsusseos
hulgal (nn universaalne seos). Seoseid ja nimetatakse triviaalseteks seosteks hulgal A.
Näide 7. Kongruentsiseos täisarvude hulgal on samuti ekvivalentsusseos. Olgu >0 mingi
fikseeritud naturaalarv. Täisarve ja nimetatakse kongruentseteks mooduli järgi, kui
vahe jagub arvuga ja kirjutatakse ( ).
Näiteks 2511 ( 7), 2113 ( 4).
Järjestusseosed
Binaarset seost hulgal nimetatakse (mitterangeks) järjestusseoseks (lühidalt
järjestuseks), kui ta on refleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne, s.t tal on järgmised
omadused:
1) (refleksiivsus) iga korral ;