Võrdleva Poliitika kodutööd
valida isiku, kes hakkab esindama rahvast. (Patterson, 2008, pp. 200-201) Seega pole rahva
ülesanne mitte otsustada selle üle, mida teeb valitsus, vaid pigem valida need, kes vajalikke
otsuseid valitsuses tegema hakkavad (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 220).
Rääkides üldisest valimisaktiivsusest (vt joonis 2), siis on see viimase 12-16 aasta jooksul
olnud stabiilne, kõikudes üld- ehk presidendivalimiste ajal 58.4% - 63.8% vahemikus ning
vahe- ehk Kongressivalimiste ajal 45.3% - 47.8% vahel. Üldiselt võib välja tuua asjaolu, et
üldvalimiste ajal on kodanikud alati rohkem aktiivsemad kui vahevalimistel. Samuti võib
näha, et kui Kongressivalimistel annab oma hääle reaalselt umbes 20% vähem inimesi, kui on
valimistele registreerunuid, siis presidendivalimiste ajal on see vahe ligikaudu 10%.
Joonis 2. Vahe- ja üldvalimistele registreerimine ja hääletamine; 1996-2012. aastatel.
Allikas: US Census Bureau, (s.d.)
annaabi.ee 
