"kongiukse" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Selle rö ovlikoopa võte paljaks riisuda.» Vannutades sirutas abtiss käd sõameeste vastu väja, aga need sasisid aega viitmata ta käivartest kinni ja talutasid ta ües kõge kloostrirahvaga õe peale. Gabriel jä üsipäni vahekotta seisma. Kui kõk väja olid länud. 430 hü udis ta tasakest! mü uriaugust sisse: «Valmis, Agnes?» --ja esimest korda tuli sel teel Agnese suust rõ omus vastus: «Jah!» Agnes ei olnud enam kangekaelne --ei mitte sugugi. Gabriel kiskus kongiukse lahti --ja Agnes nuttis tema rinnal. «Vaene laps, vaene laps!» üles Gabriel, neiu juukseid õnalt silitades. «Armasta mind, Gabriel, sest ma olen sinu päast palju kannatanud,» sosistas Agnes süavasti hinge tõmates. Gabriel võtis ta kui lapsukese oma käele, kandis ta saani, mäsis sooja kasuka sisse, istus ise ta kõvale ja võtis ohjad käte. Sõt läs kiiresti laagri poole. Nende selja taga köas kloostrirahva häakisa, raksusid kirstud ja kapid kirvehoopide all ja