Konfutsianism
olema ideaalne riik. Koolkondade ja mõttesuundade rohkuse järgi hakati seda aega hiljem
nimetama saja koolkonna ajastuks. Mitmed toonased koolkonnad (taoism, moism, legism jt)
suhtusid Konfutsiuse õpetusse kriitiliselt, pidades seda liiga elitaarseks, mis hoolivat ainult
õilsatest ja suhtuvat halvustavalt lihtinimestesse. Konfutsiuse järgijadki ei olnud ühel meelel
ning jagunesid mitmesse koolkonda.
Lühiajalises Qini keisririigis (221207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega
täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid
see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a 220 m.a.j) taastus konfutsianism, see
kanoniseeriti ehk kuulutati pühaks ning sellest sai Hiina riigi põhiline ideoloogia. Koostati
konfutsianismi baastekstide kanoonilised redaktsioonid, millest olulisemad on ,,Vesteid ja
vestlusi", Mengzi, ,,Pojalikkuse raamat" ja ,,Kommete ülestähendused". Viimane koos nelja
annaabi.ee 
