K. R. Popperi kriitiline ratsionalism.
teooriate kontrollimiseks ja kummutamiseks – falsifikatsiooni baasi, mitte induktsiooni baasina.
Milline on siis Popperi järgi tunnetuse meetod tegelikult? Tunnetav subjekt ei ole tema
veendumuse kohaselt maailmaga vastakuti seisev tabula rasa, millele maailm oma portree
joonistab. Inimene toetub alati teatud teoreetilistele hoiakutele; tunnetusprotsess algab mitte
vaatluste, vaid oletuste, hüpoteeside püstitamisega maailma kohta. Edasi tuleb oma oletused
konfronteerida vaatlusandmetega ja heita kõrvale need oletused, mis ei kooskõlastu
vaatlusandmetega, s. t. osutuvad falsifitseerituteks. Katse ja eksituse meetod, trial and error, on
Popperi sõnul universaalseks tunnetuse meetodiks. Isegi veel enam, see olevat looduse enda
arenemise viis – Einstein ja amööb kasutavad sedasama meetodit.
Teadusliku teadmise arenemine. Miks ei avastatud, vaatamata teaduse pretsedenditult kiirele
arengule, siiski tervelt kahe sajandi vältel Newtoni füüsika nõrku kohti