Hip-hop räp-muusika
linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses
afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse
sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikal lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid
riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilise
maks; kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine,
grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioo n jm. 1990. aastatel tugevnes hip
hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamanr gangsta-rap, mis
glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. Räpp või räppimine on keerukaid
rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks
põhikomponentidest.
4
Naised hip hopis