Aristoteles ja koolkonnad
Juba varases
nooruses tundis A. huvi loodusteaduste vastu. 18. aastaselt siirdub nooruk Ateenasse, et asuda
õppima Platoni Akadeemiasse, kus ta viibib õppides, olles Platoni andekaim õpilane ja hiljem
õpetades (kuid ei saanud Platoni mantlipärijaks Akadeemia juhatajana, sest oli välismaalane)
kuni Platoni surmani 347. aastal, mil ta lahkub sealt. Platoni ja Aristotelese vahelisi suhteid on
kirjeldatud erinevatest vaatenurkadest: alustades sõbralikest lõpetades konfliktsetega (nagu
tavaliselt, kipub tõde seal vahepeal olema). Igatahes mõningad filosoofilised erimeelsused
neil tekkisid kindlasti, sest A. oli iseseisev mõtleja, kes ei pooldanud Platoni ideedeõpetust
heites sellele ette näiteks seda, et kui idee on ainus tõelisus ja kõik esemed on selle tõelisuse
peegeldused, siis toimub mõttetu kahekordistamine- kui meil on üldine inimese idee, siis meil
läheb ju tarvis ka iga üksiku inimese ideed eraldi, sest inimesed on erinevad (niisiis peaks
annaabi.ee 
