Konflikti areng ja võimalikud lahendused sõltuvad sellest, kuidas inimesed konflikti suhtuvad ja kuidas selles käituvad. Viimaste aastakümnete jooksul on tehtud arvukalt uurimusi ja loodud kontseptsioone kirjeldamaks erisuguseid konfliktikäitumise viise ja hindamaks nende mõju konflikti arengule ning tulemusele. Üheks põhimõisteks on konfliktistiil, mis tähendab inimeste üldist konfliktis käitumise viisi. Samas tähenduses kasutatakse ka konfliktistrateegia mõistet. Konfliktitaktika all peetakse silmas konkreetseid tegevusi konfliktis (Lehtsaar, 223). ÜLEVAADE KONFLIKTISTIILIDEST Stiile kui üldisi käitumisviise on käsitletud erinevalt. Üheks määratluseks on näiteks Deutschi käsitlus koostööst ja konkurentsist. Tema väide on, et oma alussuundumuselt saab osapoolte sihiks olla kas ühine probleemi lahendamine või teineteise üle kontrolli saavutamine. Rusbult ja Zembrodt jõudsid lähisuhteid uurides järeldusele, ei konflikti korral
end väärkohtlema. 3 K- rakendub nii rahu ajal kui relvastatud konfliktides. Üv turvalisuse uuringu paarisuhtevv osa metoodikast 3 - Mõisted Vv kohta käivad küsimused on sarnased Strausi konfliktitaktika skaalaga (Conflict Tactics Scale ehk naistevastane vägivald - naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimin vorm; see tähendab kõiki CTS), mille järgi on m ja n ohvriks langemise sagedus tihti võrdne. See on tingitud asjaolust, et soolise vv akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüs, seks, psühhol või küsimused ei arvesta vv põhjusi ja tagajärgi